Pullitzeriga auhinnatud Reutersi fotograaf Yannis Behrakis on surnud

4 märts 2019

Armastatud fotoajakirjanik, kes kajastas peamiselt vägivalda ja rahutusi üle Euroopa, Kesk-Idas, Aafrikas ja Aasias, suri peale pikka võitlust 58-aastaselt vähki.

“Minu missiooniks on rääkida sulle lugu ja seejärel otsustad sa ise, mis sellega edasi teed,” on Behrakis kunagi öelnud. “Minu missioon on kindlustada, et keegi ei saaks öelda - ma ei teadnud!”.

Behrakis on teinud ülevaated näiteks Afganistaani ja Tšetšeenia konfliktidest, Kašmiiri maavärinast ja Egiptuse ülestõusust aastal 2011. Ta pääses napilt eluga Sierra Leone rünnakust ja võitis selle pagulaste kriisi kajastamise eest Pullitzeri auhinna.

“Tema fotod on ikoonilised - ilmselgelt oli ta andekas fotograaf, kuid see, mis muutis ta suurepäraseks, oli tema empaatia!” ütles Reutersi uudistetoimetaja Dina Kyriakidou Contini.

Behrakis sündis Ateenas 1960 aastal. 1989nda aasta jaanuaris pääses ta oma esimesele Reutersi välismissioonile Liibüas. Peale seda missiooni jäigi Behrakis ratastele ja reisis kolmkümmend aastat mööda ilma kajastades rahutusi nii Euroopas, Venemaal, Kesk-Idas, Aafrikas kui Aasias.

1998ndal aastal, kui fotograaf endistes Jugoslaavia riikides sõda kajastas, pildistas ta üles etnilise Albaania mehe hoidmas kätel võitluses hukkunud 2-aastast poissi. Pilt oli tehtud hetkel, kui mees last pisikesse kirstu asetas. Behrakis tegi pildi kõrgelt ja aeglase säriga, et väikest poissi ümbritsev näiks hägune ja liikuv. “See oli väga tugev pilt ja poisi keha lausa justkui hõljus õhus,” tutvustas ta ise oma fotot. “Oli tunne nagu poisi hing lahkuks parasjagu kehast.”

Aastal 2000 kui fotograaf tegi ülevaadet rahvasõjast Sierra Leones, tabas teda ja tema meeskonda kuulirahe. Kaks Reutersi töötajat said pihta ja hukkusid. Behrakis ja Mark Crisholm pääsesid napilt, roomates tee kõrval kõrkjate ja muru sees ning peites end lõpuks tundideks džunglisse. “Ma usun, et see muutis Behrakist väga palju,” meenutas Crisholm rünnakut, kus hukkus fotograafi parim sõber ja töökaaslane Kurt Schork.

Behrakise sõnul vihkas ta sõda, kuid nii nagu paljud teised, armastas ta reisida, seiklusi ning kõike sellega kaasnevat. “Mälestus Schorksist aitas mind tagasi fotoajakirjanduse apoteoosi juurde, milleks on sõja kajastamine,” ütles Behrakis.

Aastal 2015 töötas Behrakis koos teiste fotograafide ja kaamerameestega kuudeviisi, et pildistada tuhandeid Süüria, Afganistaani ja selle ümbruse sõjapõgenikke. Sel ajal fotografeeris ta ka paljude arvates ühe oma parimatest fotodest - tee peal vihmas jalutava Süüria mehe, kes suudles tütart oma kätel. “See pilt tõestab, et superkangelased on siiski päriselt olemas,” selgitas fotograaf. “Mehel polnud küll punast keepi, kuid tema supermehe keep oli tehtud prügikottidest - minu jaoks esindab see foto ühte tavalist isa ja täiesti mõõtmatut armastust isa ja tütre vahel.”

Yannis Behrakist jäid leinama tema abikaasa Elisavet ning nende tütar Rebecca ja poeg Dimitri.

Allikas: The Guardian

Enriika Vunk

uudised@eestifoto.ee