Fotograafia on lisaks tehnoloogilisele arengule teinud läbi ka revolutsiooni, mis muutis põhjalikult inimese käitumist, suhtlemist ja enesetaju.

“Järgnevad viis hetke ühendasid meie ajud ümber ja lõid täiesti uued sotsiaalsed käitumisvormid, mida varem ei eksisteerinud,” kirjutab veebileht Fstoppers. Igaüks neist tähistab pöördumatut muutust inimpsühholoogias. 

Flickri käivitamine (10. veebruar 2004) muutis fotod sotsiaalseks

Nädal tagasi avas Fotomuuseum galeriis Seek öögalerii ja seda täiesti uue öögalerii kontseptsiooniga, olles avatud hilistest õhtutundidest uue päeva esimeste tundideni.

1970ndate aastate alguses kasvas Ameerika Ühendriikides mure reostuse, keskkonna halvenemise ja looduse tuleviku pärast, nii algatas Keskkonnakaitse Amet (EPA) fotoprojekti Documerica, mille eesmärk oli jäädvustada keskkonna seisundit ja inimeste elu.

Filmilooja Danny Boyle’i film kasutab laialdaselt kaasaegseid filmitegemise tehnoloogiaid, sealhulgas mõningaid stseene, mis on filmitud Apple’i iPhone’idega. Veebileht Petapixel annab põneva ülevaate filmiprotsessist ja sellest, kuidas erinevad kaameratehnoloogiad võimaldavad luua uusi ja dünaamilisi stseene. 

Tuntud režissöör David Lynch suri käesoleva aasta alguses ja jättis endast maha lisaks filmipärandile ka märkimisväärse mõju fotograafiale.

Endine NASA insener ja populaarne youtuber Mark Rober kulutas viis miljonit dollarit oma isiklikku raha, et saata kosmosesse satelliit, mis suudab jäädvustada tema sõnul universumi kõige eepilisemaid selfisid.

Maailmakuulsa foto, millel on näha 9-aastast tüdrukut Kim Phuci, kes põgeneb napalmirünnaku eest Vietnamis, autorina, on aastakümneid märgitud Vietnami fotograafi Nick Út, kes töötas Associated Pressi (AP) heaks. Hiljuti ilmus dokumentaalfilm The Stringer, mis tõi välja kahtlused, et selle foto võis teha hoopis teine fotograaf.

Tänavafotograafia legend Bruce Gilden toob provokatiivses ja toores lähivaates püünele inimesed päriselust ja arstiharidusega kunstnik Henriette Sabroe Ebbesen fotod, kus hägustub piir fotograafia ja maali, reaalsuse ja fantaasia vahel, uurides seejuures inimese psüühikat ja keha. 

Maailma pikimas nn külili pilvelõhkuja linnas peaks aastaks 2030 elama üheksa miljonit elanikku. Lineaarne linn koosneb kahest paralleelsest 200 meetri laiusest klaasiga kaetud pilvelõhkujast, mõlemad 17km pikad ja 500m kõrged. 

Eesti rahvuslikus kategoorias tänavuseks võitjaks valitud Raido Nurk osales konkursil neljandat korda ja on saanud iga kord ka ära märgitud. Eestifoto uuris, kuidas tal vahepeal läinud on (viimati ilmus temast Eestifotos lugu 2024.aastal), mis oli tänavuse võidupildi lugu ja kellena ta end mõne aasta pärast näeb. 

Räägi natuke, mis vahepeal teinud oled: millega täna peamiselt tegeled? Mis on muutunud peale viimast lugu (Eestifotos)? 

Seitse aastat mullakihi all veetnud kaamera leidis kohalik elanik, kaamera algne omanik leiti Facebookis avaldatud fotode abil vaid ühe päevaga. 

Maailma suurim fotokonkurss Sony World Photography Awards valis tänavu aasta fotograafiks Zed Nelsoni, kelle projekt uurib inimeste ja looduse vahelise suhte katkemist.